1. Avaleht
  2. Teadmusbaas
  3. Andmehalduse raamistik
  4. 2. Andmehalduse raamistiku komponendid ja põhimõtted organisatsioonis

2. Andmehalduse raamistiku komponendid ja põhimõtted organisatsioonis

Andmehaldus on kombinatsioon inimestest, protsessidest (reeglitest) ja tehnoloogiatest ning tagab organisatsiooni andmete juhtimise ning kaitse. Andmehaldus tähendab juhtimise vaates informatsiooniga seotud vastutuse määramist sisuvaldkondadele, eesmärgiga mehitada ja rahastada vastavaid tugifunktsioone, mis omakorda muudaksid asutust läbi andmete ning -kvaliteediga tegelemise veelgi efektiivsemaks.

Usaldusväärsed, hea kvaliteediga andmed on vundamendiks andmetel põhinevate teenuste efektiivsel toimimisele, parema kvaliteediga otsuste langetamisele, tulemuslikkuse ja riskide juhtimisele, samuti õigusaktidega vastavuse tagamisele. Andmehalduse raamistik annab seotud osapooltele rakendamiseks ühtlustatud tööpõhimõtted ning struktureeritud ja sujuva suhtlemise erinevate üksuste või regioonide vahel.

Andmehaldus seisab organisatsioonis tugevatel alustel (vt. Joonis 2) kui see sisaldab:

  • Juhtimist ja eesmärke: edukas andmehaldus algab visioonist ja teadlikust juhtimisest. Andmehalduse tegevused juhinduvad informatsiooni ja andmete elutsükli käsitlusest, mis omakorda baseerub organisatsiooni strateegial.
  • Protsesse ja reegleid: kehtestatud töökorraldus andmete, sõnastike, mudelite haldamiseks ning kokkulepped äri-, kvaliteedi-, andmete jagamise, turvareeglite loomiseks ja järgimiseks.
  • Kokkulepitud tegevuskava: kuna andmehalduse meetmed nõuavad kõik kooskõlastamist organisatsiooni ülesandeid täitvate struktuuriüksuste vahel, peab andmehaldus looma ja järgima kindlat tegevuskava, mis määratleb osapoolte vastutuse ja koosmõjud.
  • Probleemihaldust: andmete juurdepääsude, andmekvaliteedi, vastutuste ja reeglite, mõistete ning andmehalduse protseduuridega kaetusega seonduvate probleemide tuvastamine, määratlemine, teadvustamine ja lahendamine. Lisaks andmeturbe ja  juurdepääsuõiguste haldamine.
  • Andmehaldusprojekte: andmehalduse parendamiseks tehtavate IT arendused.
Joonis 2. Andmehalduse komponendid

Põhimõtted kirjeldavad andmehalduses „mida” (mida teha ja mida mitte), samas kui standardid ja protseduurid kirjeldavad, kuidas andmehaldust teostada. Andmehalduse põhimõtteid peaks olema pigem vähe ja need tuleks sõnastada lühidalt ja konkreetselt. Tihti töötavadki organisatsioonid ilma kokku lepitud põhimõteteta – püüavad lahendada vaid tekkivaid probleeme ja on väliste mõjutuste suhtes reaktiivsed. Kõige kindlam on, kui põhimõtete ja parimate tavade juurutamine on vaikimisi andmehalduse tegevuskava osa. Põhimõtetele viitamine aitab ületada võimalikke vastuseise. Aja jooksul lisandub igasse organisatsiooni ka nende spetsiifikaga täiendatud põhimõtteid.

  • Andmehaldus on vajadustest lähtuv: andmehaldus mõjutab andmetega seonduvalt põhiprotsesse, tugiteenuseid ja IT-otsuseid.
  • Andmehaldus on organisatsioonide vaheline: andmehaldus toimub korraga ministeeriumite, asutuste, valdkondade, regionaalsete üksuste ja kohalike omavalitsuste tasandil kui ka kõigi nende vahel.
  • Kasutaja vastutus: kasutaja on vastutav tema poolt sisestatud, muudetud või kustutatud andmete õigsuse eest ning andmetele kui teabe seatud juurdepääsupiirangute järgmise eest.
  • Andmehaldus tugineb andmearhitektuuri põhimõtetele: kinnitatud ja järgitav andmearhitektuur on andmehalduse tegevuskava alus.
    • Andmeid teisendatakse suurema tähenduse ja väärtusega informatsiooniks eelistatult läbi semantilise esitluskihi (sõnastik ja mõistete mudel), kus tuleb tagada ka andmekvaliteedi kontrollid, integreeritus, ajakohasus ja usaldusväärsus.
    • Eristame andmearhitektuuris esmaseid andmeid (registrid, menetlussüsteemid) ja teiseseid andmeid (andmelaod, laadimis- ja agregeerimiskihid). Teiseste andmestike sisu vastab alati allikast saadud ehk esmaste andmete kvaliteedile. Teiseses andmekeskkonnas jälgitakse ainult andmete üldist kvaliteeti ja aegpidevust, aga ei sooritata ühtegi andmekvaliteedi parendamise toimingut.
    • Andmetele ja nende metaandmetele on võimaldatud juurdepääs läbi andmeanalüüsi töövahendite. Analüüsi ja aruandlust haldavad lõppkasutajad ise, et edendada uutel teadmistel ja analüüsil põhinevat lähenemist. Päringuid ning tulemusi saab erinevate kasutajate ja rakenduste vahel jagada ning taaskasutada.
    • Andmetele on loodud sisemine ja väline juurdepääs, pakkudes erinevaid integratsiooni võimalusi.
    • Andmete laadimine allikatest peab toimub piisavalt kiiresti, tagamaks andmetele järjepidevuse ja õigeaegseks kasutamiseks valmisoleku. Andmete väärtus sõltub nende värskusest.

2.1 Andmehalduse raamistiku sihtrühmad

Andmehalduse raamistik on suunatud organisatsiooni järgmistele positsioonidele ja rühmadele:

Juhtkond

  • Organisatsiooni juht ja teised tippjuhid
  • Asutustes andmehalduse eest vastutavad juhtkonna liikmed

Juhtrühm:

Töörühmad:

Teostajad:

  • Andmeomanikud
  • Andmetöötlejad
  • Andmeanalüütikud (metaandmed)
  • IT arendus

Muud osapooled:

  • Teenuste- ja protsessijuhid
  • Andmekaitsespetsialistid
  • Juristid

Infoturbespetsialistid (sh. ISKE teostamise raames andmetele turvaklasside määrajad).

2.2 Andmehalduse õiguslik raamistik ja nõuded

Eestis täna andmehaldust sihipäraselt õigusaktidega reguleeritud ei ole. Siiski on hulk kehtivaid õigusakte, mis andmehaldusega kas otsesemalt või kaudsemalt seotud.

Andmete haldamisega seotud õigusaktid, raamistikud ja dokumentatsiooni võib jagada üldjoontes neljaks:

  1. Üldised õigusaktid, mis reguleerivad andmekogudega seonduvat ja nende koordineerimist ja haldamist.
  2. Andmekogu-põhised õigusaktid, mis rakenduvad konkreetsele andmekogule.
  3. Riigi infosüsteemi ja selle koosvõimet reguleerivad õigusaktid ja raamistikud.
  4. Organisatsiooni andmekogude arendusega seotud tehniline dokumentatsioon.

Andmehaldusega seotud õigusaktide ülevaatlik jaotus on üldistatult kujutatud alloleval joonisel (vt. Joonis 3)

Joonis 3. Andmehaldusega seotud õigusaktid, raamistikud ja dokumendid
Kas see artikkel aitas sind? Jah Ei

Abi saamiseks konktakteeru meiega.