1. Home
  2. Knowledge base
  3. Data Governance Framework
  4. 3. Andmehalduse organisatsioon (DGO)

3. Andmehalduse organisatsioon (DGO)

Asutustel tuleb kasutada organisatsioonilist mudelit, mis toetab nende strateegiat ja mille juurutamine oleks organisatsiooni toimimist arvestades võimalik. Samuti peab organisatsioon olema valmis mudelit pidevalt täiendama ja muutma. Mudelid erinevad oma struktuuri, formaliseerituse ja otsustusprotsessi poolest.

Data Governancee korraldamisel on alati mitu tasandit (vt. Tabel 2), et oleks võimalik tegeleda probleemidega erinevatel tasanditel: kohalik, regionaalne, asutus, IT asutus, ministeerium jne. Data Governancee juhtimine võib jaguneda erinevateks juht- ja töörühmadeks, mille eesmärk ja volituste tase on erinev.

Soovitatavad juhtimistasandid (Tabel 1):

Juhtimistase Kirjeldus
DGO Juhtrühm Data Governancee kõrgeim juhtimistase, mis vastutab andmehaldusega seonduvate tegevuste järelevalve, toetamise ja rahastamise eest. Koosneb organisatsiooni juhist (DGO sponsor), osakonna juhtidest, võtmeisikustest ning vajadusel riikliku taseme ja huvigruppide esindajast (näiteks SA). Data Governancet toetatavate tegevuste rahastamine, üleriigiliste soovituste jõustamine. Projektide strateegiale vastavuse kinnitamine, edenemise jälgimine.
DGO Töörühm Kinnitab andmehalduse printsiibid, protsessid, tegevuskavad. Haldab initsiatiive (nt. mõõdikute väljatöötamine), probleeme ja järgib tegevuskava. Koosneb andmehalduse juhist ja andmeomanikest. Keskendub organisatsiooni ärisõnastikule,  andmete määratlustele ja andmekirjeldusstandarditele.
Andehaldurite töörühm Grupid, mis keskenduvad ühele või mitmele konkreetsele valdkonnale või projektile, tehes koostööd teenusejuhtidega, andmeanalüütikutega või konsulteerides andmeomanike,. Keskendutakse andmete määratlemisele ja kirjeldamisele. Koosneb äri- ja tehniliste andmete korrapidajatest ja andmeanalüütikutest.
Projekti juhtrühm Kindla projekti järelevalve, kes vastutab tulemuste eest tähtajas ja eelarves.

3.1 Andmehalduse organisatsiooniline korraldus

Data Governancee organisatsiooniline ulatus Eestis hõlmab kolme juhtimistasandit (vt. Joonis 4):

  • Riigi tasand

Riigi tasandil on andmehalduse koordineerija rollis Statistikaamet, kes teeb seda koostöös Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ta  töötab välja juhised andmehalduse korraldamiseks. Lisaks osalevad riigi tasemel andmehalduse korraldamisel mitmed teised koordineerivad organisatsioonid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet RIHA arendamisel ja haldamisel ning teised organisatsioonid enda rollides (Andmekaitseinspektsioon, Maa-amet, Rahvusarhiiv).

  • Valdkonna (valitsemisala) tasand

Valdkonna (enamasti valitsemisala) tasandil suunatakse andmehalduse korraldust valitsemisalasse kuuluvates asutustes. Selleks võib olla määratud valitsemisala andmehalduse juht, kes omab ülevaadet eri asutustes toimuvast. Valdkonnaülene koordineerimine on vajalik näiteks kasutatavate valdkonnasõnastike kooskõlastamiseks, et tagada valdkonna sisene ühtne terminoloogiline käsitlus.

  • Organisatsiooni tasand (täitev)

Organisatsiooni tasandil on määratud andmehalduse juht, kes korraldab andmehaldust asutustes (organisatsioonisisene täpsem rollimudel on kirjeldatud jaotises 3.3)

Joonis 4. Data Governancee juhtimistasandid

Detailsem rollide ja vastutuste jaotus asutuste vahel on esitatud allolevas tabelis (vt. Tabel 2)

Tabelis olevad lühendid

  • RM – Rahandusministeerium
  • MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • VA – valdkond/valitsemisala
  • RIA – Riigi Infosüsteemide Amet
  • STAT – Statistikaamet
Tabel 2. Asutuste vastutused ja rollid andmehalduses

3.2 Andmehaldusorganisatsiooni mudelid

Keskselt juhitud mudel:

  • Data Governancee üleriiklik juhtimisstruktuur, mida teevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Statistikaamet (CDO / SA) haldab kõike ministeeriumite üleselt: osakondadel / valdkondadel / asutustel praktiliselt vastutus puudub.
  • Kõik andmehaldusega seonduvad rollid asutustes alluvad riigi andmehalduse juhile, kes kontrollib ja hindab asutuste / valdkondade töö tulemust.

Kombineeritud mudel:

  • Asutustes on loodud spetsiaalselt värvatud töötajatest koosnev DGO, kes planeerib strateegia, prioriteedid, tegevuskavad, standardid, protsessid, juhendab, koolitab ja ka jõustab need organisatsiooni üleselt.
  • Riigi tasandi CDO / SA pakuvad asutustele välja ühtsed andmehalduse juhendid ja loovad otsuse- ja kontrollikohad. Asutuste / valdkondade / üksuste DGO-d omavad otsustuspädevust ja omavad iseseisvaid funktsioone.
  • DGO-d hindavad ise oma töö tulemust ja raporteerivad riigi tasandile (CDO / SA), kes kontrollib tulemusi.

Koordineeriv mudel:

  • Data Governanceorganisatsioon on organisatsioonis n-ö virtuaalne ja loodud valdavalt rollidena. Vastutus andmekvaliteedi ja andmete omamise eest jaguneb võrdselt organisatsiooni kõigi sisuüksuste vahel.
  • Data Governancee juht (roll) planeerib strateegia, prioriteedid tegevuskavad, standardid, mõningad protsessid, juhendab ja koolitab.
  • Asutuste struktuuriüksused hindavad ise oma töö tulemust ja raporteerivad andmehalduse juhile.
  • CDO ja SA on nõustavas rollis.

Käesolev projekt ei soovita Eestile keskselt juhitud andmehalduse mudelit. Eesti digitaliseerimise tase on väga kõrge ja sisuteenuseid juba osutatakse hajusalt. Samas on keskne mudel edukalt juurutatud organisatsioonil Uus-Meremaal, kellega on Eestis vahetatud ka kogemusi.

Soovitame asutustel valida kombineeritud ja koordineeriva mudeli vahel. Eelistatuim on kombineeritud mudel, kuna see on ühtsem, efektiivsem ja tulemuslikum. Samas nõuab see suuremaid rahalisi ressursse. Tarvis on värvata või määrata täiendavad tööülesanded rollidele: andmehalduse juht, andmehaldurid ja metaandmete analüütikud, vajadusel ka andmeomanikud.

3.3 Andmepõhine organisatsioon

Andmepõhine juhtimine väärtustab organisatsiooni andmeid varana, haldab neid läbi kogu elutsükli ja kaasab lisaks ka IT arendus- ja haldusprojektid. Andmepõhisus muudab viisi, kuidas organisatsiooni strateegiat tegevusplaanideks kujundada. Andmeid ei käsitleta enam lihtsalt kui protsesside ja rakendustega kaasnevat, vaid andmete kõrge kvaliteedi tagamine on ka põhiprotsesside (teenuste) eesmärk. Andmepõhised organisatsioonid teevad otsuseid valdavalt kogutud teadmiste põhjal, seetõttu  muutub tõhus andmehaldus organisatsioonides väga oluliseks.

Sisuasutused kipuvad andmehaldust ja infotehnoloogiat samastama. Andmepõhised organisatsioonid seevastu mõtlevad teisiti ja tunnistavad, et andmete haldamine erineb IT rakenduste ja andmebaaside haldamisest. Selline muutus arusaamades ei teki kergelt. Seda takistab olemasolev organisatsioonikultuur, kehtivad sisekorrad, andmete „omandiõiguse“ mitmetähenduslikkus, eelarvestamise tavad, aegunud infosüsteemid jne. Eestis on osalt takistavaks teguriks kujunenud asutuste ja IT-asutuste vaheline rollijaotus, mis on andmete „omandiõiguse“ asutustel liigselt andnud IT kätte.

Iga organisatsioon peab välja töötama oma andmehalduse eesmärgid ja põhimõtted. Õnnestuvad aga eelkõige need, kes peavad silmas et:

  • andmeid tuleb käsitleda ettevõtte varana;
  • andmehaldust tuleb teostada organisatsiooni üleselt ja seonduvaid rolle piisavalt tähtsustades;
  • andmehalduse strateegia tuleb viia otsesesse sõltuvusse organisatsiooni üldise strateegiaga;
  • andmehaldusprotsesse (Peatükk 4) tuleb täiendada pidevalt.

Projekti töögrupp pakub Eesti riigiasutustele, tuginedes parimale praktikale (DAMA) ja ekspertide kogemusele Eestis, välja minimaalse komplekti andmehalduse rolle, tegevusi ja tulemusi (Joonis 5). Projekti töögrupi hinnangul on see asutustes kombineeritud ja koordineeriva organisatsiooni mudelina juurutatav. Kombineeritud mudel on mõnevõrra kallim lahendus, kuna valdav osa rolle täitvad töötajad on otseselt selleks tööks värvatud.

Joonis 5. Rollid, tegevused, tulemused

Olulist rolli andmehalduse õnnestumisel organisatsioonis kannab andmehalduse sponsor. Parim kui seda rolli kannab organisatsiooni juht ise või mõni teine tippjuht. On oluline, et sponsor tõesti mõistaks muudatuse vajadust ning oleks suuteline muutma andmehaldust osaks organisatsiooni strateegiast, koos juurdekuuluvate tegevusplaanide, mõõdikute ja järelevalvega. Data Governancee sponsoril on neli peamist  ülesannet:

  • Data Governancee juhi määramine või värbamine, andmeomanike määramine (andmeomanik on üldjuhul teenuse- või üksuste juhtide täiendavaks rolliks), organisatsiooni struktuuris andmehaldusorganisatsiooni loomine ning eelarve määramine.
  • Sponsori jaoks on andmehaldus väga oluline ja ta kasutab iga võimalust seda vajadust organisatsioonis laiapõhjaliselt kommunikeerida, tegevusi ja projekte propageerida ning seotud inimesi ergutada ja märgata.
  • Andmepõhiseks muutumine tekitab organisatsioonis konflikte ja vastuolusid. Neid on vaja lahendada, muutes prioriteete ja eelarvet. Tihti vajavad muutust ka äriprotsessid, teenused ja töökorraldus.
  • Pikema perspektiivi hoidmiseks ja rahastuse planeerimiseks kogutakse kõik planeeritud projektid, initsiatiivid, ülesanded kokku andmehalduse tegevuskavaks, mille kinnitab DGO järelevalve töörühm.

Data Governancee sponsori tellimusel tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti):

  • Järjestatud, rahastatud ja organisatsiooni strateegiaga seotud andmekvaliteedi arenduste portfell.
  • Andmeomanike ja andmehaldurite koostöö tulemusena loodud ärisõnastiku visualiseeritud mudel (kontseptuaalne mudel). Kinnitatud mudel on justkui maakaart ja ühine keel sponsori, andmehalduse juhi, andmeomanike, IT arenduse, -arhitektide ja -analüütikute vahel. Nõuded andmekvaliteedi parendamiseks saavad lähtuda ainult ühtse mudeli pealt (kui mõistet, seost ja ärireeglit mudelis pole, ei ole ka millegi kvaliteeti võimalik tagada ega parandada).

Data Governancee juht on määratud organisatsioonis rollina või on spetsiaalselt DGO juhiks värvatud ning ta paikneb hierarhias organisatsiooni juhtkonna tasandil. See on oluline, sest andmehalduse juht peab suutma mõjutada struktuuriüksuste juhtide-, teenuseomanike- ning andmeomanike tööd. Kõik teenuste ja protsesside muudatused peavad saama DGO kooskõlastuse. Data Governancee juhil on neli peamist tegevust:

  • DGO juhtimine (strateegia, tegevusplaanid, värbamised, protsessid, eelarvestamine);
  • andmehaldurite värbamine, koolitamine, töökorraldus, kommunikatsioon;
  • organisatsiooni ärisõnastike, andmekirjelduste ja mõistete mudeli loomise korraldamine;
  • organisatsiooni juhtidele ja DGO sponsorile andmehaldusega seotud (IT) arendusportfelli koostamine ja vastavate projektide tellimine.

Data Governancee juhi töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti):

  • organisatsiooni ärisõnastik, mis võiks olla koos ärireeglitega ning organisatsiooni mõistete ja seoste visualiseeritud mudel (kontseptuaalne mudel);
  •  

Andmeomanik on määratud organisatsioonis rollina, mida kannavad sisuteenuste ja -protsesside juhid või infosüsteemide peakasutajad. Andmeomanik vastutab tema protsessis/teenuses/infosüsteemis tekkivate andmete kvaliteedi eest ja tema eesmärgiks on parema andmekvaliteedi saavutamine. Andmeomanikul on neli peamist tegevust:

  • Kinnitab tema teenusele/protsessile/infosüsteemile andmehaldurite poolt koostatud andmehalduse nõuded.
  • Järjestab andmehalduse nõudeid arendusplaanideks (backlog), võrdselt funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega.
  • Kirjeldab teenuste/protsesside käigus loodud või muudetud ärimõisted ning seosed organisatsiooni ärireeglitega.
  • Osaleb andmekvaliteedi juhtimise protsessis tellija või huvitatud osapoolena.

Andmeomaniku töö või tellimuse tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti):

  • Tema vastusvaldkonna ärisõnastik, koos ärireeglitega.
  • Arendusnõuete nimekiri, mis on aluseks andmehalduse arendustele ning mille eesmärgiks on vältida andmete kogumise, kirjeldamise, salvestamise, analüütilise kasutamise dubleerimist.

Andmehaldur on soovitavalt asutusse spetsiaalselt värvatud töötaja, kuid seda rolli võivad kanda ka protsessijuhid või (IT) analüütikud. Andmehaldur ongi andmehalduse võtmeisik, ta omab piisavalt teadmisi nii sisuvaldkonnast kui ka andmekirjelduse praktikatest ja on n-ö andmeomanikele „paremaks käeks“. Andmehalduril on oskused ja kogemused ka andmestruktuuride ning andmemudelite loomise ja kasutamise osas. Andmehalduri neli peamist tegevust on:

  • Kogub sisuteenuse/-protsessi/infosüsteemi lõikes kokku kõik andmete elutsüklit puudutavad nõuded: kuidas andmeid sisestada, koguda, töödelda, säilitada, kasutada, kustutada.
  • Kirjeldab vastavad andmestikud ja andmed riigis kokkulepitud andmekirjelduse standardist lähtuvalt (vaata käesoleva projekti andmekirjelduse juhendit).
  • Määrab ärireeglitest tulenevalt andmetele kvaliteedinõuded ja andmekvaliteedi mõõdikud.
  • Kogub ja analüüsib andmekvaliteedi raporteid, tellib kvaliteedi puuduste põhjuste analüüsi, seostab muudatusvajadused ärinõuetega ja kommunikeerib seda andmeomanike ning huvigruppidega.

Andmehalduri töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti):

  • Andmesõnastik on andmemudelis kasutatavate andmeobjektide ja andmeelementide kirjelduste loetelu ja ühtlasi ka andmekirjelduse käigus tekkiv terminiloend.
  • Andmekvaliteedi reeglite register, mis sisaldab mingi kindla andmestiku ulatuses seda, kuidas ärireeglid rakenduvad andmeobjektidele. Andmekvaliteedi reeglitele vastavused / mittevastavused teisendatakse mõõdikute väärtusteks, mis võivad saada organisatsiooni KPI-de sisendiks.

Metaandmete analüütik omab ülevaadet organisatsiooni arendusnõuetest, andmete kasutamise viisidest ning andmekvaliteedi dimensioonide reeglitest. Dimensioonid koos täpsustavate mõõdikutega aitavad analüütikul kirjeldada arendusnõuetele täiendavaid reegleid (näiteks väli X on kohustuslik ning peab olema väärtustatud) kui ka oodatavaid tulemusi (näiteks 3% juhtudest pole väli väärtustatud, seega on andmete täielikkus 97%). Kaks peamist tegevust metaandmete analüütikule on:

  • Kohandada andmehaldusnõuded ja kvaliteedireeglid IT süsteemile või andmestikule. Töötaja on ka ise mõningase IT kompetentsiga ja suudab kirjelda andmestruktuure, hierarhiaid, agregeerimisreegleid, jagada andmeid valdkondadesse, kirjeldada andmete teisendamisreegleid, protsessimõõdikuid jne.
  • Andmekvaliteedi reeglite IT süsteemidesse paigaldamiste jälgimine ja tulemuste mõõtmine ning raporteerimine.

Metaandmete analüütiku töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti):

  • Andmekvaliteedi reeglite registri täiendused ja mittevastavustest tulenev kvaliteediprobleemide loend.
  • Andmekirjelduse töövahend, mis on eraldiseisev andmebaas ja sisaldab:
    • Tehnilisi metaandmeid, mis kirjeldavad andmeelementide füüsilisi asukohti, vorminguid ja andmetüüpe, faili- ja tabelistruktuure, andmebaasi indekseid, andmete teisendamise reegleid ja nende rakendamist
    • Andmeallika ja protsesside metaandmeid, mis kirjeldavad andmete päritolu eri rakendustes ja andmebaasides ning seda, millal toimus andmete kogumine, milline oli kogumise sagedus, väljavõtete ja laadimiste ajalugu, muudatuste ja muutjate logi.
    • Rakenduste metaandmed, mis kirjeldavad andmetele juurdepääsu ja kasutamist. See kirjeldab, millal andmeid kasutati, kui sageli, kes kasutas ja kuidas neid kasutati.

Andmetöötleja on seotud mõne sisuteenuse igapäevase andmesisestusega (nii käsitsi kui (pool)automaatsed laadimised) olles mõne infosüsteemi peakasutaja ning omab infosüsteemidesse suuremaid kasutajaõigusi. Andmetöötleja suudab töökorralduse ja kasutajatoega abil vältida sisestamisel tekkivaid esmatasandi andmekvaliteedi probleeme, samuti saab ja omab volitusi oma kõrgemates õigustes ebaõigeid või puudulikke sisestusi muuta. Genereerib vastavalt reeglitele andmekvaliteedi raporteid ja edastab need andmehalduritele. Neli peamist tegevust andmetöötlejale on:

  • andmetöötlejate töö korraldamine, koolitamine ja neilt arendusnõuete kogumine;
  • rakenduse kaudu reeglitele mittevastavate väärtustega andmete käsitsi parandamine;
  • andmebaasis, peakasutaja õigustes, andmete masskorrastamine (cleansing);
  • lihtsamate andmekvaliteedi raportite koostamine, perioodiline käivitamine ja edastamine.

Andmetöötleja panuse tulemusena tekib andmekvaliteedi raportite register.

3.4 Andmehalduse rollide kirjeldused ja vastutused (ametijuhenditeks)

Data Governancee sponsor

Kirjeldus Data Governancee sponsor on organisatsiooni juhtkonna liige
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Data Governancee protsessi käivitamine, toimimine ja arendamine ning rahastuse tagamine.
  • Kinnitatud reeglite ja raamdokumentatsiooni omamine, järelevalve.
  • Data Governancee juhi määramine.
  • Andmestikele vastutajate (andmeomanike) määramine.
  • Mõõdikute ja andmekvaliteedi initsiatiivide järjestamine.
  • Andmekvaliteedi parendamise ja andmepõhiste teenuste propageerimine asutustes.
  • Projektidele tasuvusanalüüside tellimine ja hindamine.
Osaleb järgmistes tegevustes
  • Data Governancee põhimõtete loomine organisatsioonis.
  • Ärimõistete mudeli loomine.
  • Andmekvaliteedi projektide järelevalve.

Data Governancee juht

Kirjeldus Data Governanceorganisatsiooni juht ja organisatsiooni või valdkonnaüleste tegevuste koordinaator
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Data Governancee raamistiku ja protsesside loomine, juurutamine ja täitmise jälgimine.
  • Töötajate värbamine. Rollide põhjal ametijuhendite koostamine.
  • Data Governanceprotsesside integreerimine organisatsiooni põhiprotsesside ja teenustega.
  • Koolituste korraldamine.
  • Andmekvaliteedi aruannete ja mõõdikute väljatöötamine ja jälgimine.
  • Ärisõnastiku ja kontseptuaalse mudeli loomine ja kaasajastamine.
  • Andmekvaliteedi parendamise ja andmepõhiste teenuste tasuvusanalüüside koostamine.
  • Teenuste arenduse ja andmekvaliteedi projektide portfelli haldamine, projektide tellimine ja järelevalve.
Osaleb järgmistes tegevustes

Andmeomanik

Kirjeldus Osakonna / valdkonna / teenuste juht või peakasutaja, kes on protsesside omanik, kindla huvigrupi esindaja andmekvaliteedi nõuete esitamisel. Andmete tegelik omanik.
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Data Governanceorganisatsiooni poolt hallatavate andmevarade juhtimise/arhitektuuri printsiipide juurutamine ja järelevalve oma valdkonnas.
  • Valdkonna mõistete ja reeglite/nõuete kirjeldamine, ühtlustamine ja kooskõlastamine.
  • Valdkonna kontseptuaalse mudeli loomine, haldamine.
  • Andmekvaliteedi reeglite seadmine vastavalt reeglistikule.
  • Huvigruppide ja kasutajate andmekvaliteedi probleemide ja nõuete registreerimine, ootuste juhtimine.
  • Andmekvaliteedi parendamise protsesside ja projektide algatamine ning järjestamine.
  • Ärisõnastikul ja ärireeglitel baseeruvate IT arendusnõuete kinnitamine.
  • Andmehaldurite ja andmetöötlejate määramine.
  • Andmete kogumise/muutmise, salvestamise, kasutusõiguste, säilitamise ja hävitamise reeglite määramine.
Osaleb järgmistes tegevustes
  • Esitab valdkonnapõhiselt nõuded ja ootused andmehalduse, arhitektuuri printsiipide täiendamiseks ja muutmiseks.
  • Esitab teistele valdkondadele nõudeid andmete kogumiseks, kvaliteedi parandamiseks.
  • Andmekvaliteedi reeglitele mõõdikute määramine.

Andmehaldur

Kirjeldus

Andmete ekspert, kes omab parimat teadmist:

  • valdkonna andmestikest ja lähtesüsteemide andmetest;
  • ühiskasutatavatest põhiandmetest;
  • teenuste ja mõõdikutega seotud andmetest.
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Täidab mõistetega sõnastikku, teeb ettepanekud kontseptuaalse mudeli muudatuseks.
  • Valdkonna mõistete ühtlustamise protsessi vedamine.
  • Andmekvaliteedi reeglitele mõõdikute määramine, mõõtetulemuste kogumine ja raporteerimine.
  • Lahendab probleemid kus võimalik või edastab andmeomanikule.
  • Nõuete kogumine, nende sõnastikule ja kontseptuaalsele mudelile vastavuse tagamine.
  • Kaardistab sõnastiku mõistete ja füüsiliste IT andmeobjektide vahelised seosed.
  • Mõistab ja jälgib andmete õigsust, täielikkust, kooskõla, usaldusväärsust, ajakohasust, reeglipärasust, konfidentsiaalsust, ühekordsust ja mitteliiasust. Lisaks jälgib kättesaadavust, viidete terviklikkust ning üldist arusaadavust.
  • Andmekvaliteedi probleemide põhjuste väljaselgitamine ja sellest tegevusele tekkiva mõju hindamine.
  • IT arendusprojektide juures andmete ja andmepõhiste teenuste valideerimine.
  • Aruannete registri täitmine.
Osaleb järgmistes tegevustes
  • Andmeomanike ja huvigruppide toetamine mõistete, ärireeglite, mudeli, andmekvaliteedi reeglite kirjeldamisel.
  • Andmetöötlejate töökorraldus ja juhendamine.

Metaandmete analüütik

Kirjeldus IT- ja metaandmete süsteemide tundja, omab ülevaadet kindla süsteemiga seotud andmetest ja kvaliteedi mõõtmise vahenditest.
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Nõuete ja andmekvaliteedi reeglite IT süsteemidesse juurutamise nõustamine.
  • IT arenduste valideerimine andmetele seatud reeglitega vastavuse tagamiseks.
  • Regulaarsete ja ühekordsete andmepäringute teostamine andmekvaliteedi probleemide põhjuste välja selgitamiseks.
  • Aruannete registri täitmine, andmehalduri tähelepanu juhtimine avastatud probleemidele IT süsteemides.
  • Data Governancee ja -kvaliteediga seonduva tarkvara juurutamine (ETL, andmekataloogid, kvaliteedireeglite jälgimine).
Osaleb järgmistes tegevustes
  • Nõustab andmekvaliteedi mõõdikute väljatöötamist ja andmete ühtlustamist.
  • Andmetöötlejate töökorraldus ja juhendamine.
  • Valdkonna mõistete loetelu loomine.

Andmetöötleja

Kirjeldus Andmete füüsiline sisestamine ja korrigeerimine (peakasutajad, vanem klienditeenindajad jne.). Eeldab toodangusüsteemides kõrgema taseme kasutajaõiguseid.
Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest
  • Andmete kvaliteetne sisestamine ja uuendamine.
  • Nõuetele mittevastavate andmete korrigeerimine ja puhastamine.
  • Andmekvaliteedi mõõdikute jälgimine.
  • Andmehalduri poolt andmete korrastamiseks antud ülesannete täitmine.
  • Probleemide kogumine ja eskaleerimine valdkonna andmehaldurile.
Osaleb järgmistes tegevustes Nõustab andmekvaliteedi mõõdikute väljatöötamist ja andmete ühtlustamist.

Was this article helpful to you? Yes No

How can we help?